Puit kui ehitusmaterjal: eelised ja väljakutsed

Puit on olnud läbi ajaloo üks põhilisi ehitusmaterjale. Viimastel aastakümnetel on insenerpuidutooted, nagu ristkihtpuit (CLT), liimpuit ja spoonliimpuit (LVL), laiendanud puidu kasutusvõimalusi mitmekorruselistes eluhoonetes, ärihoonetes ja suurtes avalikes hoonetes.

Miks puit ehituses üha enam kasutust leiab

Puidul on omaduste kooslus, millega suudavad võistelda vähesed materjalid. See on taastuv, selle süsinikujalajälg on väiksem kui betoonil ja terasel ning oma kaalu kohta on selle konstruktiivsed omadused väga head. Arhitektid kasutavad puitu üha enam ka selle esteetilise väärtuse tõttu: looduslik tekstuur ja soe ilme, mida puit sise- ja välisruumi toob, on teiste materjalidega raskesti saavutatavad. Skandinaavias, Balti riikides ja Kesk-Euroopas on puitkarkass- ja massiivpuitkonstruktsioonid kuni kaheksakorruselistes eluhoonetes juba tavapärane lahendus.

Puidu tuleohutusnõuded hoonetes

Tuleohutus on kõige sagedasem tehniline küsimus, mis puidu kasutamise kavandamisel esile kerkib. Olulised on kaks erinevat klassifikatsioonisüsteemi ning nende segiajamine võib viia projekteerimis- ja spetsifitseerimisvigadeni.

Tuletundlikkus kirjeldab, kuidas materjal aitab kaasa tulekahju süttimisele ja levikule. Seda hinnatakse standardi EN 13501-1:2018 alusel ning väljendatakse euroklassidena A1, A2, B, C, D, E ja F. Klass A1 hõlmab mittepõlevaid materjale, nagu mineraalvill, betoon ja teras. Klass B on kõrgeim euroklass, mida on tulekaitsetöötlusega nähtavale jäävate puittoodete puhul üldjuhul võimalik saavutada.

Tulepüsivus kirjeldab, kui kaua konstruktsioonielement, sein, vahelagi või tala, säilitab tulekahjuolukorras oma kande- või eraldusfunktsiooni. Seda väljendatakse tähistega R, E või I koos ajavahemikuga, näiteks REI 60. Tulepüsivus puudutab konstruktsioonisüsteeme, mitte pinnaviimistlust.

Kui ehitusnõue näeb fassaadi või sisevoodri puhul ette klassi B-s1,d0, puudutab see pinnamaterjali tuletundlikkuse klassi. Kui vahelagede konstruktsioonile nõutakse klassi REI 60, on tegemist tarindi tulepüsivuse ja konstruktiivse toimivuse nõudega.

Millal on nõutav B-s1,d0?

B-s1,d0 on kõrgeim tuletundlikkuse klass, mida nähtavale jääva puidu puhul on praktikas võimalik saavutada nii, et säilib puidu loomulik välimus. Õigusaktid ja ehitusnormid nõuavad tavaliselt klassi B-s1,d0 või paremat lahendust üle kahekorruseliste hoonete välisfassaadikatte puhul, evakuatsiooniteede, trepikodade ja koridoride seinte ja lagede sisevoodrite puhul ning avalikkusele ligipääsetavates ruumides, näiteks koolides, haiglates ja kogunemissaalides. Täpne nõue sõltub riiklikest ehitusnormidest, hoone kõrgusest, kasutusviisist ja kasutajate arvust või iseloomust.

Klass A2 on nõutav kohtades, kus on vaja peaaegu mittepõleva materjali toimivust — tavaliselt alusmaterjalide, õõnsuste tuletõkete või kõrgema riskitasemega lahenduste puhul. Nähtavale jääva naturaalse puitpinna puhul ei ole klass A2 üldjuhul saavutatav.

Praktilised soovitused arhitektidele ja spetsifitseerijatele

Kui projektis kasutatakse puitu ja sellele kohalduvad tuleohutusnõuded, tuleb esmalt kinnitada asjakohase riikliku ehitusnormi järgi nõutav tuletundlikkuse klass. Kontrollida tuleb, et tootel või töötlussüsteemil oleks kehtiv EN 13501-1 kohane klassifikatsiooniaruanne või akrediteeritud asutuse väljastatud sertifikaat. Samuti tuleb veenduda, et sertifitseeritud kasutusala hõlmaks kavandatud puiduliiki, laua või plaadi paksust, aluspinda, paigaldusviisi ja lõppkasutuse tingimusi. Sertifikaadid ja klassifikatsiooniaruanded tuleb säilitada hoone tuleohutusdokumentatsiooni osana.

Kokkuvõte

Puit on jätkuvalt praktiline ja arhitektuurselt mitmekülgne ehitusmaterjal. Kui eristada selgelt tuletundlikkust ja tulepüsivust ning teada, millal on nõutav B-s1,d0 või A2, saavad arhitektid ja spetsifitseerijad valida puittooteid, mis vastavad nõuetele ilma välimuses või kestlikkuse eesmärkides järeleandmisi tegemata.

• Jaga: